Skip to content

Ideepank muuseumidele

Kliki teemadel või sildipilve märksõnadel, et tutvuda ideedega sind huvitavas valdkonnas

2011. aasta kevadel Pärnumaalt suvilast leitud haruldase klaveri näol on tegemist kõige vanema Eestis valmistatud ja tänapäevani säilinud klaveriga.

Klaveri algseisund oli äärmiselt halb, alates veekahjustustest, lõpetades tolleaegsete klaverikonstruktsioonide mõjust puuraamiga instrumendile.

Klaver enne konserveerimist

Konserveerimiseks asutati ekspertgrupp, mida juhtis Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist ning kuhu kaasati Eesti juhtivad eksperdid:

– Mati Raal (OÜ Tsunftijänes)

– Tiit Hindpere ja Helmut Välja (Ennistuskoda „Kanut“)

– Alo Põldmäe (Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum)

– Heiki Parts (Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, OÜ Reval Piano)

Konserveerimisprotsess algas klaveri aeglase kuivatamise, algseisundi kaardistamise ning konserveerimisplaani koostamisega. Võeti vastu otsus klaveri konserveerimiseks, mitte restaureerimiseks või mängukorda seadmiseks. Järgnev protsess seisnes seetõttu puhastamises, edasiste kahjustuste vältimises ning tehtu dokumenteerimises. Täiesti uut materjali vajasid vaid mõned olulised sõlmkohad, ülejäänu osas säilitati nii palju originaalmaterjali kui vähegi võimalik. See annab tulevikus võimaluse klaveri väga detailseks uurimiseks. Järgiti kaasaegseid konserveerimistavasid, praktiliseks kasutamiseks on võimalik edaspidivalmistada selle instrumendi koopia, et teada saada pilli kõlaomaduste kohta.

Klaveri hallitusseente niidistik töödeldi isopropanoolpiiritusega  ja eemaldati mehhaaniliselt pintsli ja tolmuimeja abil. Protsessi teostati vastavalt vajadusele  2-3 korda. Nimetatud aine on pindaktiivne, ei sisalda vett ja selle kasutamine võimaldab seeneniidistiku elutegevuse peatamist samuti puidu pooridest. Klaveri lakitud pealispind puhastati olmemustusest vastava vahendiga, mis ei kahjusta algupärast laki pinda. Laki läbipaistvuse taastamiseks teostati pinnakatte regenereerimistööd vastava erivahendiga. Tugevate niiskuskahjustuste visuaalseks parandamiseks kasutati toonivaid piirituslakke.

Klaveri eemaldatavad metalldetailid puhastati elektrolüüsimeetodil ja kaeti kaitsevahaga. Klaveri korpuse küljes olevad metalldetailid puhastati lahtisest roostest mehaaniliselt  ja kaeti edasist korrodeerumist välistava konservandiga.

Klaveri kuivamisel eemaldus palju detaile ja füüsilisi kahjustusi saanud osi. Kunagi detailide liimimiseks kasutatud kondiliim oli aja jooksul erinevate mikroorganismide poolt nõrgestatud ja lahtised osad liimiti uuesti tagasi. Samuti liimiti uuesti kokku haamrimehhanism.

Konserveerimisprotsessi käigus leiti kõlalaua alt klaveri valmistamisaega ning meistri kelmikaid “töövõtteid” iseloomustav kiri. Teksti taustauuringuga sai muuseum ka ülevaate tolleaegses Tallinnas tegutsenud klaverimeistritest. Klaverimeister Ludwig Ehrig tegutses 1815-1824 Tallinnas, seega on kõnealuse klaveri puhul tegemist vabriku alguseperioodi tootega. Ehrigi juures õppis hilisem Eesti soost klaverimeister ja Revali Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck.

Klaver pärast konserveerimist

Praegu on klaver eksponeeritud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Tags: , , ,