Skip to content

Ideepank muuseumidele

Kliki teemadel või sildipilve märksõnadel, et tutvuda ideedega sind huvitavas valdkonnas

Kui näiteks lastehaigla otsib endale toetajaid, siis ta tõenäoliselt ei tutvusta ennast tuima tegevuste loeteluga: …et meil on üks maja, kus on palju väikseid haigeid inimesi voodites… me liigutame neid palatitest protseduuri- ja operatsiooniruumidesse… aeg-ajalt torgime neid süstlaga… ja kui neil parem hakkab, siis nad lähevad koju…

Niisamuti ei peaks ka muuseumid potentsiaalse sponsoriga kõnelema säilitustingimustest, teaduslikust inventeerimisest või magasineerimisest, vaid oma eesmärkidest ja emotsioonidest, mida muuseumid inimestele pakuvad. Kogumine, uurimine, säilitamine, vahendamine on küll igale muuseumitöötajale hästi pähekulunud tegevuste loetelu, kuid ei vasta küsimusele „miks?“ muuseumid seda kõike teevad.

Tags: ,

San Diego loodusmuuseum kasutas huvitavat meetodit etikettide sisu loomisel. Külastajatel paluti kirjutada, mis tundeid-mõtteid ilma mingi selgituseta eksponaat neis tekitas ning mida nad sooviksid selle kohta teada saada.

Näiteid külastajate poolt herilasepesa juurde kirjutatud küsimustest:

> See on mesipuu, eksju?
> Millest ja kuidas see tehtud on?
> Kui vana see on… ja… kas see on mingi kivistis?
> Kust see leiti?
> Mille poolest mesilased, herilased ja vapsikud üksteisest erinevad?
> Kas see on päris?
> Miks need lehed sealt niimoodi välja tükivad?

Need küsimused juhtisid kuraatorite tähelepanu faktidele, mida neil muidu poleks tulnud pähegi selgitada. Muide, etiketi pealkirjaks sai “Mesipuu kivistis? Arva uuesti.”

Tags: ,

Ühe Põhja-Šotimaa küla elanikel oli alguses vaid soov päästa alates 1946. aastast kasutuseta seisnud kirik hävimisest. Kohalikud asjahuvilised asutasid 1980. aastal fondi ning ostsid annetuste abil kogutud rahaga kiriku küll ära, kuid seisid endiselt silmitsi küsimusega, mida hoonega edasi teha ning kust leida raha selle renoveerimiseks. Kuna tühjana seisvaid kirikuid, mis ei ole muinsuskaitse all, on üle maa mitmeid, siis kohalik omavalitsus ei olnud asjast huvitatud. Öeldi, et räägime siis edasi, kui tõestate, et see paik ning kirik on millegi poolest erilised.

Kuidas seda teha? Kohalikud palusid appi arheoloogid Yorki Ülikoolist, kes asusid vaimustusega kaevama. 1996-2007 toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste tulemused olid erakordsed: leiti 6.-8. sajandist pärit Pikti hõimude kloostri jäänused (vanim teadaolev Šotimaal), koos matmispaiga, mitmete skulptuuride, töökodade ning veesüsteemidega. Restaureeritud kirikus avati muuseum ja külastuskeskus “Tarbat’i Avastuskeskus” 1999. aastal, kus eksponeeritakse väljakaevamiste leide. Koht asub üsna “pärapõrgus” poolsaare tipus – ca tunnise autosõidu kaugusel piirkonna suurimast asulast. Sealt ei sõida keegi “kogemata” läbi, vaid sinna peab spetsiaalselt minema. Muuseumil on ca 5000-6000 külastust aastas, mis on tubli tulemus, arvestades väga kõrvalist asukohta. Kahjuks vaevlevad nemadki hetkel rahaprobleemides ning ootavad annetusi, et muuseum saaks tegevust jätkata: http://www.tarbat-discovery.co.uk/supporters%20page.html

Projekt võitis 2010. aastal briti arheoloogiauhinna.

Tags: ,

… aga ära ka alahinda raamatukaane võimet suurendada müüki.

Hoolitse ka selle eest, et raamatu kaanepilt oleks [piisavas suuruses] veebist leitav (isegi siis, kui sa seda otseselt veebi kaudu ise ei müü), sest pressiteate või uudisnupu lugejale jääb kaanepilt meelde ning raamatupoes hakkab “tuttav nägu” paremini silma.

Eesti muuseumides viimase kuu jooksul ilmunud olulisemad trükised (esitluste toimumise järjekorras ning kaanepildi suurused vastavalt veebist leitule):

Harjumaa uurimusi 8. Prangli kogumik

Toimetajad Jaanika Jaanits ja Liisi Taimre

– mis on kolm huvitavamat küsimust saare vanemast ajaloost?
– mida tegi Pranglil Gustav Vilbaste?
– kuidas elati Pranglil eelmisel sajandil?
– mis on Prangli murraku eripära?
– kes olid Prangli hülgekütid?

 

Kalefaktoripojast professoriks. Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802-1918

Lea Leppik

Kalefaktor oli 19. sajandil ülikoolis teenija, kes küttis ahju, pühkis põrandaid ning valvas korra üle. Raamatus on juttu nii nende kui muude Keiserliku Tartu Ülikooli teenistujate liikumisest sotsiaalsel redelil. See ei olnud lihtne – teenija järeltulijast võis saada haritlane umbes kolme põlvkonna järel.

Nõukogude teadus – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII

Koostaja Lea Leppik

Kas toona keegi üldse teadis, milline peaks õigupoolest olema teaduse sotsialistlik sisu? Mida siis ikkagi õpetati selliste justkui puhtnõukogude teaduste sildi all nagu teaduslik kommunism või teaduslik ateism? Kuidas geograafid välitöödel piiritsoonis piire katsetasid? Ja veel palju muud põnevat lugemist.

 

Tallinna Suurgild ja gildimaja

Ivar Leimus, Anu Mänd, Rein Loodus, Marta Männisalu, Mariann Raisma

Pikk tn 17 asuva Eesti Ajaloomuuseumi vastrestaureeritud “kodumaja” ajalugu on pikk ja kirev: jõulu- ja vastlajoodud, pulmapeod, teatrietendused, kontserdid, oksjonid, kunsti- ja kaubandusnäitused, maailmakuulus hüpnotisöör, läbi klaasi minev daam, ennustajad, esimene kinovaatamine, röntgenikiired…

 

Tags: , , , ,

FaBBi projekt (Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea / Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes) on hea näide sellest, kuidas muuseumi mõju saab palju laiema mõõtme, kui otsustatakse astuda samm kaugemale kui vaid oma kogude ja külastajatega tegelemine.

Eesti Vabaõhumuuseum on juhtpartner FaBBi projektis, mille eesmärgiks on pikendada saartel paiknevate puithoonete eluiga, et säiliks ajalooliselt väärtuslik arhitektuuripärand ja inimeste vara.

Sobiva kliima tõttu on mardikate ja seente levik Läänemere saartel ja rannikualal üsna laialdane. Eriti ulatuslikke mardikakahjustusi leiab Ruhnu saare hoonetest, kuna tegemist on suletud ökosüsteemiga ning mardikate populatsioon on kasvanud väga suureks.

Järgmisel suvel viiakse projekti raames (lisaks muudele tegevustele) Ruhnu kirikutes ja Vormsi kirikus läbi seen- ja mardikakahjustuste vastane töötlus. Tõenäoliselt kasutatakse nn niisket termotöötlust, mille käigus mässitakse kirikud erilise kile sisse, ruumi juhitakse väljastpoolt soe õhk ning kuumutatakse viieks päevaks 70 kraadini. Orelid ja muud õrnad esemed isoleeritakse hüdroisolatsiooniga.

Samas on veel teisigi töötlemise võimalusi, alates mikrolainetöötlemisest ja lõpetades gaasi kasutamisega ning meetodi lõplik valik selgub pärast eeluuringuid ning riigihanget. Sel suvel uuritaksegi, kuidas peavad töötlemisele vastu kirikus asuvad kultuuriväärtuslikud esemed ja seinamaalingud ning koostatakse muinsuskaitse eritingimused.

Loe projektist lähemalt: http://fabbiproject.eu/

Tags: , ,