Skip to content

Ideepank muuseumidele

Kliki teemadel või sildipilve märksõnadel, et tutvuda ideedega sind huvitavas valdkonnas

Jäta alles olemasolev ekspositsioon, aga tekita juurde uus infotasand. Näiteks:

– museoloogia põhimõtete tutvustamine (säilitustingimused, kogumispõhimõtted vms – seo teooria konkreetse eksponaadiga);

– piirkonna murded ja murrakud (nt kuidas ühe või teise museaali nimetus on murdes);

– museaalide annetajate ja/või endiste omanike/kasutajate lood või pildid.

 

Tags: ,

4K (Kumu kaasaegse kunsti kaardid) on Kumu hariduskeskuse poolt välja töötatud lihtne meetod, mis on rajatud diskussioone soodustavatele küsimustele ja abistavad külastajaid teostega lähema kontakti saamisel.

4K on väga kergesti omandatav ja kasutatav meetod kaasaegse kunsti õpetamiseks lastest täiskasvanuteni välja.

Abistavate küsimustega varustatud kaardid ei eelda mingit eelnevat ettevalmistust ega kaasaegse kunsti kogemust ja lähtuvad iga vaataja isiklikest elukogemustest.

4K algidee pärineb Anu Lüsi’lt. Töögruppi kuulusid veel Jelena Tšekulajeva, Piret Kruusandi, Anu Purre, ja Anna-Liisa Lehtmets. Muuseumide aastaauhinna konkursi žüriile esitletud programmi juhtis Heili Sõrmus.

Haridusprogramm võlus hindajaid oma originaalse ja samas kaasaegse kunsti mõistmiseks väljatöötatud universaalse meetodiga, mis paneb grupitööna omavahel arutlema isegi erinevast põlvkonnast ja eri maailmavaadet omavaid inimesi.

Meetod töötati küll välja juba 2007. aastal, kuid see on olnud erinevate kaasaegse kunsti näitustel kasutusel ikka uuena ja täis ettearvamatuid üllatusi. Žürii leidis, et meetodi laiem tutvustamine võiks pakkuda huvitavaid võimalusi paljudele muuseumidele. Ja tegelikult on 4K leidnud tänaseks kõrget tunnustust ja huvi  juba ka välisriikide kunstimuuseumide kolleegide hulgas.

Mine ja proovi ise, kas meetod töötab:

Jelena Tšekulajeva, Eesti Kunstimuuseumi – Kumu kunstimuuseumi haridusprogrammide kuraator – AASTA MUUSEUMIHARIDUSE EDENDAJA 2010

Tags: , , , ,

AASTA MUUSEUMIROTT 2010 – parima näituseprojekti eest.

Näituse tugevused:

– ühiskonnas aktuaalse teema kajastamine;

– rahvusvaheline teaduskoostöö;

– suurepärane kujundus.

Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi galerii Futurum avanäituse “Vulkaan – looja ja hävitaja” ajendajaks on dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil.

Näitus on suunatud laiale sihtrühmale: külastajaid on lasteaialastest emeriitprofessorini. Eelneval kokkuleppel on rühmakülastustele võimalik tellida giid või teemakohane loeng muuseumi auditooriumis.

Erilist tähelepanu on näituse koostamisel pööratud loodus- ja keskkonnahariduse arendamisele õpilaste hulgas. Kuna näitusel esitatud teemad leiavad käsitlemist nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekavades, võimaldab näitus mitmekesistada loodusainete õpivõimalusi.

Näitusega kaasnev haridusprogramm on välja töötatud koostöös aineõpetajatega. Eesmärgiks on tutvustada vulkanismi levikut, põhjusi, mõju loodusele ja inimtegevusele. Sihtrühma moodustavad erinevas vanuses õpilased. Haridusprogrammile on lisatud töölehed põhikoolile ja gümnaasiumile, mida õpilased näituse külastamise käigus saavad täita.

Seinale on projitseeritud interaktiivne maailma vulkaanide kaart, mis visualiseerib vulkaanide paiknemist ning pakub lisateavet vulkaanide kohta. Näitusel on interaktiivsed infokioskid, mis võimaldavad teemaga põhjalikumalt tutvuda ning mis on tihedalt seotud koolide õppeprogrammidega. Teemad on esitatud kolmes keeles: eesti, inglise ja vene.

Näitusel on ligi kahe tunni pikkune videoprogramm, mis viib vaataja Euroopa kuulsatele vulkaanidele Etnale ja Strombolile ning pakub unikaalseid kaadreid Etioopias paiknevaist Dallolist ja Erta Ale vulkaanist. Näha on nii võimsaid vulkaanipurskeid kui maalilisi vaateid laavajärvedest ja geotermilisest tegevusest. 40-minutiline slaidiprogramm sisaldab fotosid maailma vulkaanilistest piirkondadest, sealhulgas Islandi Eyjafjallajökulli 2010. aasta purskest. Slaidiprogrammi taustamuusikana kõlab Markus Guentneri looming.

Näitusel on läbimõeldud kujundus, mis seob erinevad teemaplokid, kivimite seina, interaktiivsed infokioskid, videod ja slaidiprogrammi ühtseks audio-visuaalseks tervikuks. Atraktiivselt ja emotsionaalselt mõjusad on peaekraanil nähtavad võimsad vulkaanipursked koos loodushelidega ning slaidiprogrammi taustamuusika.

Vulkaaninäitus on leidnud suurt vastukaja. Kahe ja poole kuu jooksul on seda külastanud üle kahe tuhande inimese väljastpoolt ülikooli. Suurt huvi on pälvinud näitus õpetajaskonna hulgas. Toimunud on loengu- ja õppepäevad, näiteks keemia ja geograafia ainesektsioonide õppepäevad, teadusringide külastused jt.

Näitus on valminud koostöös TTÜ Geoloogia Instituudi, TTÜ mäeinstituudi, Eesti Geoloogiakeskuse, TÜ geoloogiamuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Islandi Ülikooli Geoteaduste Instituudi ning erakollektsionääride Enn Käissi, Kaarel Orviku ja Mati Stroomiga. Tekstide autorid on geoloogid Tarmo Kiipli, Heidi Soosalu ja Ursula Toom. Kujunduse on teinud Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste, kuraator on TTÜ Muuseum, direktor Liia Rebane.

Tags: , ,

Egiptuse kassimuumia sarkofaag (museaal nr AM 5896, [algse] nimetusega „muumia“) kuulub 1802. aastal alguse saanud Johann Burchardi erakogusse „Mon faible“, kust pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija, 1864. aastal asutatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi vanimad esemed.

Kuna muuseumil puudusid selle objekti kohta täpsemad kirjeldused, dateeringud ja andmed eseme otstarbe kohta, siis teostati konserveerimistööde käigus ka objektiga seonduv taustauuring.

Uuringute käigus saadi teada, et ese võib pärineda aastatest 600 eKr – 200 pKr ning analoogne, 26. dünastiast ehk Egiptuse hilisperioodist (664–525 eKr) pärinev kuju on Hechti muuseumi kodulehel.

Hollandi Riiklikus Antiigimuuseumis on kaks kassi sarkofaagi, milles on säilinud ka muumiad. Sealsete egiptoloogide sõnul on Ajaloomuuseumi objekti puhul tegemist kassimuumia hoidjaga ehk kassi sarkofaagiga, mille erakordselt detailirohke maaling, suur medaljon ja alusploki hea kvaliteet lubavad arvata, et tegu on haruldase ja kalli esemega.

Eesti Ajaloomuuseumi sarkofaag on poorsest puidust vormitud polükroomne istuva kassi figuur, mis on kinnitatud puitalusele. Sarkofaagi seisund oli väga halb. Kuju oli murdunud mitmeks osaks, suur osa polükroomsest kattevärvist oli hävinud, aluskrunt pragunenud ja materjalikadudega. Murdunud puitdetaile oli parandatud tisleriliimiga, mis oma jäikuse tõttu oli põhjustanud rabedas puidus uusi pragunemisi.

Objekt enne konserveerimist:

 

Konserveerimisülesande püstitamisel lähtuti haprast (troopilise päritoluga) puitmaterjalist, sest eelkõige vajas tugevdamist sarkofaagi konstruktsioon ja taastamist puitvormi tervik. Pragusid ei fikseeritud serv-servalt liimiga, vaid paberist sillakestega: risti üle prao tehti skalpelliga väikesed vaod, mis täideti jaapani paberist ribadega. Selline ühendus võimaldab poorsel puidul edaspidi niiskuse- ja temperatuurimuutustega kaasa mängida juba olemasolevate pragude arvelt. Sarkofaagi terviku taastamiseks valmistati papjeemašeest sisevorm, millele fikseeriti olemasolevad puitdetailid, ühendades need omavahel analoogselt eespool kirjeldatule paberist sillakeste abil:

 

 

Objekti pind puhastati kuivalt, kaeti kaitselakiga ja valmistati spetsiaalne säilituskarp. Ese konserveeriti Kanuti esemekonserveerimise osakonnas plaanilise tööna, mis etappidena kestis 9 kuud.

Töös kasutatud metoodika, puitdetailide ühendamine jaapanipaberist sillakestega, ei ole puidu konserveerimises tavapärane tööviis. Metoodika valikul lähtuti, et selline ühendus tagab poorsele puidule keskkonnamuutustes „elastse liikuvuse“ ja ei põhjusta puidu uusi mehhaanilisi kahjustusi.

Objekt pärast konserveerimist:

Spetsiaalne arhiivipüsivast materjalist säilituskarp:

 

Teostaja: Jolana Laidma – AASTA KONSERVAATOR 2010

 

Tags: , , ,

Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu soolapaberfotodest virtuaalkataloogi koostamise eesmärgiks on tutvustada varaseimat paberfotode tüüpi (levis laiemalt alates 1840.aastate II poolest) ning ühtlasi ka Ajaloomuuseumi vanimaid fotosid.

Soolapaberfotode virtuaalkataloog Digiteeritud fotopärandi taasesitamise põhiprobleem – originaalobjekti erinevate teabetasandite üheaegse kasutamise võimaldamine sai lahendatud Virtuaalnäituste süsteemi (VNS) võimaluste abil.

Esmakordselt on trükimoonutusteta ja põhjaliku taustateabega varustatuna avalikult kättesaadav oluline osa eesti varasest fotoajaloost.

Vaata: http://soolapaberfotod.virtuaalmuuseum.ee/

Projektijuht: Merilis Roosalu, Eesti Ajaloomuusemi fotokogu konservaator-koguhoidja – AASTA KOGUHOIDJA 2010

Tags: , , ,